kärbseprobleem

Soe on esimesed kärbsed välja meelitanud.
Aga lendavad putukad on Johani meelest väga ohtlikud. Noh, vähemalt harjumatud. Nad liiguvad kiiresti ja ootamatult. Ning neid ei olnud ju terve talv näha, aga eelmine suvi on ammu unustatud.
Esialgu olid Johani jutud umbes sellised: "Tead, seal trepi juures oli ämblik! Ta lendas!!!"

*****************

Üks kärbes valis üleeile oma elukohaks meie WC.
Johan kolis seepeale igaks juhuks oma väikese potiga tuppa ja keeldus vetsu minemast.
Liisa lõi kärbse maha. Ja lasime kraanikausist alla.

Johan poolkurvalt: "Oi, nüüd ta on surnud."
Ning rõõmsalt, säravate silmadega:" Tead, nüüd ei saa linnud teda kätte!"

Ka järgmisel päeval kardab Johan minna üksi vetsu. Sest kärbes võib august tagasi üles ronida.
Aga täna tegi Johan kangelasteo - ta käis ise vetsus, suure poti peal! Seejuures aga hoidis ta vastupidiselt oma tavalisele kombele kõik riided stardivalmilt seljas. Isegi dressipluusi ei võtnud ära!
Vat milleks on kärbsed kasulikud :)

*****************

Õues lendas kärbseid selle puu peal, mille läheduses Johani ratas oli.
Johan ei tahtnud enam üksi õue minna. Sest: "Tead, seal puu peal oli nii-niii palju herilasi!!!"

*****************

Ühed ämblik-herilas-mesilas-kärbsed kõik!