Oma piparkoogimehikeste tantsu oskas ta kasvatajate jutu järgi kenasti (või noh pigem võiks öelda, et mõnda liigutust makilt tuleva laulu saatel). Samuti laulis ta ühel õhtul meile palju-palju-palju kordi järjest "tuiki-tuiki tähtönen..."
Aga kui asi tõsiseks läks ja me eile mõned minutid enne kuut lasteaeda jõudsime, ei olnud Oskar sugugi nõus esinema. Ega mitte mingil tingimusel päkapikumütsi või piparkoogikeepi selga panema.
Kui meelitasin, et tublid esinejad saavad pärast mitu piparkooki, aga teised ainult ühe, vastas ta et tahabki ainult ühte. :)
Ma teadsin, et saab piparkooke, kuna eelmisel päeval olida nad lasteaias jõulupeoks piparkooke küpsetanud.
Lõpuks sai kasvataja ta siiski niikaugele, et ta teiste laste juurde läks.
Meie Johaniga läksime saali istuma.
Santa Lucia laulu saatel tulid lapsed sisse, esimesel tüdrukul küünlapärg peas ja järgmised paarikaupa, tüdrukutel küünlad käes. Kõigil muidugi ohutusnõuetele vastavalt patareidega küünlad :).
Lapsed istusid näoga vanemate poole ja peale ühislaulu esinesid väikeste rühmade kaupa. Kolmeaastaste esituses Oskarit ei olnud. Ma ei teadnud täpselt, kus ta esinema pidi ning juba arvasin, et ta keelduski lavale minemast. Aga siis - neljaastaste - hulgas tegi ta peaaegu kõik rõõmsalt kaasa.
Pärast küsisin üle - jah, ta pidigi ainult selles ühes tantsus olema.
Lisaks laste esinemistele tehti maki järgi "päkapikuvõimlemist", kus kõik saalisolnud lapsed ette võimlema kutsuti. Ning ühine ringmäng.
Seejärel mindi rühmadesse, kus pakuti piparkooke ja morssi. Vanematele ka glögi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar