Kuuske toomas

Me olime küll siit ja sealt kuuske osta mõelnud, aga õnneks polnud veel kuskilt ära ostnud, kui selgus, et onu Tõnu võiks meid sappa võtta ja viia metsa kuuske tooma. nii siis seadsimegi täna sammud Vääna metsa poole. Õigemini muidugi auto nina. Maa oli kenasti jõuluselt peaaegu valge. Kui olime õiges kohas ja saime üle kraavi astutud/ hüpatud, hakkasime sobivat kuuske otsima. Netist oli ostetud 1-2m puu. Ja lubatud võtmiskohaks kraaviperv. Nii me siis kõndisime seal ja otsisime sobivat, vahepeal veidi koperdades ja põõsaste vahelt läbi pugedes. Lastele sobisid kõik. Suure elevusega näitasid nad ja soovitasid meile järjest peaaegu kõiki kuuski. Lõpuks valisime välja OMA. Väikese armsa ja piisavalt tiheda kuusekese. Ja seejärel valis onu Tõnu ka ühe veidi suurema Pääskülla. Kuuske saagida said kordamööda kõik lapsed. Ja Johan tahtis tingimata ise kuuse metsast välja tassida. Millega Liisa päris rahul polnud ja tingimata ka sellest kinni tahtis hoida, nii et omavaheline nägelemine läks lõpuks juba üsna suureks. Koju jõudnud, mõtles Liisa välja toreda ringmängu kuuse ümber. Tegi ise nii viisi, sõnad, kui ka liigutused.


Lisatud peale jõule: Kuuse üles saamisel oli oluline osa Johanil, kes teadis, kus on kuusejalg. Ning Liisa mäletas, kus kapis on kuuseehted. Mina ei mäletanud, aga panin info järgmise päeva jaoks kõrva taha. Sel aastal saime esmakordselt lasta ka Oskaril iseseisvalt klaaskuule kuuse külge riputada. Maha ei kukkunudki rohkem kui üks ning seegi jäi terveks. :) Küünalde ja säraküünalde süütamise on Johan sel aastal peaaegu täielikult enda peale võtnud.