Lapsed juba 7 päeva koolis käinud

Soome tagasi tulid Kaarel ja Liisa teisipäeval, aga mina poistega kolmapäeval - vaid pool päeva enne kooli algust. Sisse elada tuli kiiresti - kohe tegemist vajavaid asju oli nii palju. Lisaks lastele vajalike asjade väljaotsimisele tuli ka meie aed korda saada, mu enda töölemineku asjad korda seada ning Kaarlile "arvuti-käeks" ja paberite paljundajaks olla.

Asjad on edenenud nii, et aed on enamvähem korras, siit-sealt tahab veel trimmerit.
Isegi tikrid korjasin ära ja püüan teha ühe kohaliku eestlase retsepti järgi tikrimoosi - praegu seisab ühe korra keedetud moos üle öö kirsilehtedega. Peaks tulema kirsi maitse. Ma pole kunagi varem tikrimoosi teinud ja tundub, et tuleb vääga-hapu.

Lapsed kooli - lasteaeda
Koolisaatmised natuke logisesid. Johanil olid suvega botased ja sussid väikeseks jäänud. Praeguseks on uued botased hangitud, sussid pean veelgi suuremate vastu vahetama, kuna pealt kumm pigistab. (Käisin poes ilma lapseta). Sain ka huvitaval kombel kasutatud asjade poest nii Johani kui Oskari suuruses korralikke poiste dressipükse umbes a' 50 senti :) See on tõeline haruldus, tavaliselt pole poiste riideid kunagi saada, kuna poisid trööpavad oma asjad nii koledaks, et need edasi müüa ei kõlba.
Et miks dressipükse - null-klassis ja muidu lasteaias käiakse siinmail üldiselt dressipükstega - neljast tunnist ehk vaid tund-poolteist istutakse laua taga kirjutades- värvides - meisterdades jne. Suur osa ajast on vaba või juhendatud mäng sees või õues. Esmaspäeviti on Johanil võimlemistund, reedeti Oskaril.

Liisa
Liisa kohe ootas kooli algust ning käib seal praegu rõõmsa meelega. Aga kooliks vajalike asjade kordasaamine oli paras klapitamine.
Pesime esimese päeva hommikul suvel õues kasutatud kroksid (kummikotad) kuidagi ära ning ta võttis need endale kooli vahetusjalatsiteks. Kroksid on soome koolis üldlevinud. Eelmisel sügisel ma üritasin juurutada Liisale kingi, sandaale, aga poole aasta pealt vahetasime kroksideks. Nüüd on laps rahul ja puha :P
Koolikoti pesime samuti ära, aga alles peale teist koolipäeva. Esimesel käis ta riidest kotiga õpikuid toomas, teine päev aga läks pesemata kotiga. (sest emme tegi õhtupoolikul parajasti mingit muud "kõige tähtsamat" tööd). Siis nädalavahetusel sai lõpuks mingite ime-ainetega kott kokku tehtud ja pesumasinast läbi lastud. Tuli välja nagu uus :) Tegelikult oli mul plaanis talle päris uus kott osta, aga kui ma suvel poes kenasid seljakotte nägin, polnud tüdrukut kunagi kaasas. Nüüd aga ootan - kas hakkab uue koti juttu ajama, või mitte. Tegelikult käiks see vana veel küll.
Raamatud-vihikudki sain esmaspäevaks peaaegu kiletatud. Need mis Liisal kodus kaasas olid. Käisin spetsiaalselt esmaspäeva hommikul kell kaheksa poest uut kilet toomas ja lõpetasin töö ilusti enne Liisa koolisaatmist. :P Siinmail ju ei panda pabereid, vaid hoopis kleepkile nii raamatutele ja vihikutele kui töövihikutelegi. Vihikud on A5 formaadis - matemaatika oma püstises, emakeele "abijoontega" vihik laiupidi, nii et mingeid Eesti kilekaasi neile panna ei saa ja pole vajagi. Esimese võõristuse järel olen nüüdseks kleepkile omaks võtnud ning isegi omad nipid välja töötanud, kuidas siledalt kiletada. Jagan neid järgmises postituses.
Aga väiksem vihikuformaat on tegelikult tore, sellist lehekülge valitsb laps paremini ning jääb ka mulje töö kiiremast edenemisest - juba lehekülg täis.

Liisa koolist veel niipalju, et esimesel päeval algas kool nagu tavaliselt kell 8.30 tunniplaanis ettenähtud tundidega. Tõsi-küll : algklassides ilmselt tehakse esimesel päeval rohkem mänge ja jagatakse koolitarbeid, kuna ka vihikud, töövihikud ning isegi pliiatsid (üks harilik korraga) saab tasuta riigi poolt. Liisa oli vist ainuke pidulikumas kleidis laps kogu koolis, valdav enamus oli liibuvate teksadega, nagu siinmail käiakse.
Õppida anti juba teisel päeval. Soome keeles on enamasti kodutööks vabalt valitud lugemikust võetud (mitte liiga lühikese) lause vihikusse kirjutamine, matemaatikas veerand lahekülge töövihikust, spetsiaalsest kodutööde osakonnast. (Hetkel tähendab see umbes kahte tulpa arvutamist + nuputamisülesannet).
Soome keeles on sel aastal kaks A4 formaadis töövihikut eelmise aasta ühe asemel. Üks on õigekirjutuse tv, teine kirjatehnika tv. Esimeses klassis nad ju kirjutasid kõik tähed üksikult, Liisa kirjatöö nägi välja umbes nagu raamatu tekst. Nüüd siis alles hakkavad õppima tähtede omavahelist sidumist.
Järgmine nädal hakkavad nad ujumas käima ja kooli pildistamine on juba 1.septembril.

Johan
Johanile meeldib null-klassis väga. Ta tunneb ennast nüüd vist juba tõeliselt suurena. Nende nullis on 9 last, paralleelrühmas aga koguni 18 kooliminejat! Liisal õnnestus omal ajal samamoodi väiksemas rühmas olla ning olen sellega väääääga rahul. Eriti tähtis aga on see Johanile, kes on võimeline korduvad seletamised lihtsalt maha magama ning ikkagi mitte teadma mis teha tuleb. Lisaks on tema rühma poisid peaaegu kõik sellised rahulikumat laadi, nende seas tunneb ta end hästi.
Mõlemad null-klassid töötavad lasteaia rühmades 8.30-12.30 ning on vaid mõtteliselt eraldatud samades ruumides askeldavatest noorematest lastest. Eks muidugi õppimise ajaks lähevad nooremad koos ühe kasvatajaga kuskile teise ruumi mängima.

Meie lasteaias ongi ainult kolm rühma - pisikesed "Muonamiehet"(moonakad), suured "Piiat ja Rengit"(teenijad ja sulased) ning suured "Pehtoorit"(töö-ülevaatajad). Piiade ja Rengite ruumides on see suurem nullklass - neil on eraldi nimi "Torpparit" (saunikud?). Üle-eelmisel aastal olid nad eraldi hoones, aga valdade ühinedes mängisid vallajuhid selle käest ära. Kasvatajaid igas rühmas on see-eest mitu.
Oskar oli kevadel veel moonakates, ent nüüd läks Piiadesse ja Rengitesse. Seal oli ka Liisa omal ajal. Johan on püsinud kogu aeg Pehtoorites.
Lasteaias on mitmeid toredaid abiruume, nt väike mänguköök, võimlemissaal, enamasti kuiv ujumisbasseiniruum jne. Basseinis on vesi vaid mõned päevad kuus - siis on lastel "ujumispäevad" - igal rühmal kaks päeva järjest. Ning muidugi käiakse usinalt õues.

Johanile pole oma uus seisus veel päriselt kohale jõudnud. Ta ei eralda veel täiesti, et kes on null-klassi omad, kes mitte. Ja algul tundus talle, et teises null-klassis käivad temast suuremad lapsed, ning arvas, et ta järgmisel aastal läheb sinna (mina vist kevadel seletasin nii, et sügisest läheb ta sinna, kuna ei teadnud, et nende rühma ka null klass tuleb).
Et tal seal hästi läheb, sellest kõneleb seegi, et Johan on peaaegu iga päev koju tulles pikendanud nimekirja, keda tahab oma sünnipäevale kutsuda.
Algul Otto ja Oiva (vennad), neist noorem - nelja aastane, oli eelmisel aastal Johani parim sõber. Siis Sebastian, siis Ari (poiss), nüüd viimati tuli juurde veel Roosa (hääldub kolmandas vältes) Hendrik paralleelrühmat ja Jonna. Eks näis, kui nii edasi läheb, kutsume kõik üheksa nullikat + Oiva ja Hendriku :) Algul ma mõtlesin, et piirdume poistega - ikkagi esimene kutsetega sünnipäev alles.
(Muidugi kingituste nimekiri pikeneb ka kogu aeg - algul oli seal enamasti legosid (mitte koletistega), nüüd aga juba ka mõndagi muud - ning Johani arvates peaks juba ometi minema kingitusi ostma). Ning küsib mitu korda päevas, et millal tema sünnipäev juba tuleb, mitu päeva sinna aega on.

Oskar
Oskar ei tahtnud sugugi lasteaeda minna. Ta saigi siis olla veel täpselt nädala kodus, kui Johan ja Liisa juba "tööl" käisid. Pinnisime, et miks ta ei taha lasteaeda. Selgus, et eelkõige selle pärast, et teised lapsed ei räägi temaga. Noh- eelmisel aastal oli jah nii, et sõimerühmas oli ta kõige vanem, teised ei osanudki veel hästi rääkida või olid lihtsalt vaiksed lapsed. Oskar aga tahab palju suhelda. Nii suhtleski ta peamiselt kasvatajatega. Seepärast oli ta ka üks kasvatajate lemmikutest :)
Peale meie seletamist muutis Oskar lõpuks meelt - tahtis juba teisipäeval ka lasteaeda minna. Sest Johan ju läks kogu aeg rõõmuga ning me Oskariga käisime teda saatmas. Pealegi oli kodus igav - emme-issi toimetavad midagi, aga lapsega ei mängi keegi.
Täpselt nädal peale Johanit ja Liisat, eile, neljapäeval, alustas siis Oskar uues rühmas.
Kui talle parajasti susse jalga tõmbama hakkasime, tuli meie juurde üks tema eelmise aasta toredaid kasvatajaid - Ninna. Oskar ehmatas algul ära, mõtles, et nüüd viiakse ta ikkagi väikeste rühma. Kuid siin lasteaias on hea süsteem, et kasvatajad rühmade vahel vahetuvad, et alati oleks keegi tuttav uude rühma siirduval lapsel ees. Nii et oli väga tore, et Oskar sai alustada uues rühmas ühe vana kasvataja käe all. Ja paar teist kolmeseks saanud/saavat last Muonamiestest oli ka vanemasse rühma üle toodud. Esimene päev läks igati hästi, Oskar igatahes tahab nüüd lasteaias edasi käia :)