Helmi tuli laste rõõmuks jälle meile.
Esimesed kolm ööd magati nii, et kordamööda said kõik meie lapsed tema kõrval magada. Et Oskar aga sellega kuidagi leppida ei tahtnud, et kogu aeg tema kord ei ole, siis kolisime neli madratsit põrandale - Oskari oma põiki teiste päitsisse. Seal nad siis nüüd magavad. Kuigi Oskar ei ole ka sellega päriselt rahul, et tema päitsis peab olema.
Seekord on Oskar tahtnud Helmiga lauamänge mängida proovida, ehkki tal jõud neist üle veel ei käi. Johan jälle palub Helmit kogu aeg õue puid raiuma. See käib nii, et Helmi hoiab pikema käsivarre-jämeduse oksa otsast kinni ning Johan annab raiepaku kohal muudkui tuld, kuni saab järgmise jupi kätte. Võtab ikka mitu minutit :)
Esimesest jupist tehti puust nukk - natuke Hiiumaalt saadud (tänaseks katki läinud) nuku eeskujul, ent suurema kogu tõttu veidi teistsuguse tehnoloogiaga.
Helmi teadagi teeks kogu aeg õues tööd.
Nii olemegi juba oma heki ühest servast meeter maad madalamaks võtnud. See hekiserv jäi kuidagi pimedasse ja hakkas kuivama. Aga eelmisel sügisel võttis naabrimees oma vahtravõsa maha, nii et valgust sai juurde. Äkki tuleb elu ka sellesse hekiserva tagasi, kui nüüd kuivanud risu vähemaks sai.
Tegelikult muidugi tuleks meie hekki radikaalselt noorendada igast küljest.
Liisa on sel aastal leidnud endale sõbraks ühe kuuenda klassi tüdruku Nastja. Tundub selline viisakas, sõbralik ja rahulik tüdruk. Nad on juba kolm päeva peale kooli koos õues käinud - mängivad mänguväljakul ja meie õues batuudi peal. Eestiski oli meil õue peal selline suurem tüdruk (+ selle sõbranna), kes meelsasti väiksematega mängis, ent ta kippus olema vahel veidi ebaõiglane väiksemate suhtes. Nastjaga ilmselt sellist muret ei ole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar