Seekordne talvevaheaeg

Saime Eestis olla päris kaua, lausa 21.12-9.1. Tegelikult oleks Liisa pidanud koolis olema juba 3.1., aga et Soomes kolmekuningapäev ning sellele järgnev reede vabad on, siis küsisime ta selleks nädalaks koolist ära.
Eestis käisime kahel mu klassiõel külas, keda pole ammu näinud. Eval ja Veronikal. Muudel päevadel lapsed kelgutasid õues ning Liisa käis vahepeal oma sõbrannadel Laural ja Vanessal külas. Kelgutada oli vahva, sest jälle on lumi väga paks, ilmajaama andmeil on Harkus detsembris maha tulnud 65mm. See tähendab praktikas väga kõrgeid lumekuhjasid ja võimalust poolest reiest (lapse puhul vööst saadik) pehmesse lumme vajuda. Sellist lund Tallinna kandis ei mäletagi, et autoga mööda linnatänavat sõites oled nagu pealt lahtises tunnelis, kummalegi poole kõrvale ei näe.
Kaarel läks 31.12 meie uue autoga Soome. Nii et vanaema ja lastega võtsime uusaasta vastu Pääskülas. Mängisime Aliast ning onu Tõnu ehitas Johanile konstrukstorist lennuki. Täitsa tore oli, Liisa tahtis, et me ka järgmisel aastal seal uut aastat vastu võtaksime. See oli esimene aasta, kus kõik lapsed ilma suuremate probleemideta kella kaheteistkümneni vastu pidasid.
Johan ainult veidi virises, et miks Oskar sai kingituseks auto ja tema sai mängu. Johan üldse sel aastal virises kingituste üle. Vist on asi ka selles, et kingitusi anti puha õhtul, aga tema üldiselt päeval magama ei jäänud ja oli õhtuks väsinud. Sest külas ütles kohe kõva häälega, et "seda kingitust ma ei tahtnud", vähe puudus, et oleks kõvasti jonnima hakanud. Isegi vanaema juures oli tema meelest Oskari kingitus parem, kuigi nad said täpselt ühesugused mootorrattad, ainult Oskaril oli must ja Johanil punane :)
Enne Soome tulekut jõudsid veel lapsed käia nukumuuseumis. Isegi Oskar kauples lõpuks end kaasa, kuid tunni aja pärast tõin ta ära, sest ega ta nukuvalmistamise juures poleks enam vastu pidanud, vaid ainult kõiki seganud.