10. jaanuarist olen jälle veidi tööl. Annan esmaspäeviti 17.15-18.45 paarile lapsele rahvaülikoolis klaveritunde. Mul käib kolm last (suht algajad) pooletunnistes tundides.
Algul ikka kartsin veidi, aga et meil juba sügissemestril kodus üks klaveriõpilane käib, kes ka rohkem minu peale jäi, siis päris hullupööra ma ka ei närveerinud.
Päris tore on klaveritunde anda! Vanasti, kui ma koori tegin ja eesti keele tunde andsin, närveerisin tublisti rohkem. Kuigi täiskasvanud olid ju ülimõistlikud õpilased. Aga ikkagi oli kergendustunne, kui tund läbi sai, et järgmine alles nädala pärast tuleb.
Nüüd aga oli pärast esimest tundi selline tunne, et läheks kasvõi kohe uuesti!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar