pühapäevast kolmapäevani

PÜHAPÄEV
... oli sulalume päev! Saime püsti hiigelsuure lumememme ja terve 15 pallist koosneva lumetoa! Seekord piisas normaalse lumepalli saamiseks 10-15 meetrist veeretamisest.














Seejärel võttis issi vahikorra üle ja kui ma teisest toast lõunaunelt tagasi tulin, selgus, et on harjutatud kirjutamist .... foiniikia ja kreeka tähtedega :)

Sellest saaks muide väga kergesti üsna šifreerimiskindla salakirja. Mina igatahes lahti mõtestada ei suutnud. Enne kui nägin võtit.

Õhtu edenes sama tegusalt. Liisa võttis kätte ja tegi piimapakist jõulukarbi. Sinna sisse poetas üllatusteks mõned enda joonistatud pildid ning eraldi paberitükkidele kirjutas ka meie pere nimed. Et saaks niimoodi loosida, et kellele välja võetud pilt kingituseks läheb. Pärast värvis värviraamatut.

Johan ehitas onni, kus vaatas raamatuid ja mängis jänkuga.

Oskar, hiljem ka Johan ja Liisa harjutasid kõndimist voodipõhja ribidel.

ESMASPÄEV
Liisa käis teist korda balletitunnis. Selleks korraks saime ka vastavad riided juba kätte. Kas meeldis? No meeldib NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII väga, et mul on lausa kahju, et ma teda juba eelmisel aastal trenni ei pannud.




TEISIPÄEV
... oli meil kokanduspäev. Alles see oli, kui Liisa suure huviga minuga pikkpoissi tegi. Nüüd on Johan jõudnud samasse vanusesse. Tema kooris sibulad, avas hakklihapakid, lõi muna taignasse, pani maitseaineid minu juhendamise kohaselt ja püüdis ka segada. Nojah - mina aitasin sibula koore servad igalt poolt lahti ja muna löömise juures piirdus tema osa vaid koore lõhkumisega. Aga oma tehtud pikkpoissi oli ta isegi pärast nõus õige natuke maitsma. Liisa ei istunud ka niisama, vaid tükeldas magustoiduks konservvirsikuid ja segas need ´magusa kohupiimaga. Lisaks käis vahepeal meid soolastoidu juures aitamas. Ja riivis porgandisalatit.



KOLMAPÄEV
Täna oli täitsa soe ilm, sadas peent uduvihma. Ja siin-seal on näha inimesi aeda riisumas nagu meie isegi viimastel päevadel teinud oleme. Vahepeal oleme igal päeval vaadanud, kuidas meie lumememm ja lumetuba jäävad üksikute talve mälestusmärkidena seisma keset sügisest aeda. Ja sulavad tasapisi väiksemaks. Ühesõnaga just paras aeg meisterdada Liisaga jõulukaarte. Johan mängis iseseisvalt malet - see seisnes selles, et paigutas nupud oma tahtmist mööda ümber ja siis võttis neid ükshaaval või ka mitmekaupa ning tõstis malelaualt ära karpi tagasi.

Ahjaa - Liisa tegi oma blogi. Emme valiti tehniliseks abiks ja trügisin ka tekstide toimetajaks. http://meieliisablogi.blogspot.com