pidu tehtud :)

Nüüd on see sünnipäevapidu siis lõpuks ära peetud. Ettevalmistusi tegime kogu nädalal. Eelkõige muidugi koristasime kapipealsetele kogunenud "laste käeulatusest" ära tõstetud asjade hunnikuid. Ja tegime ajugümnastikat - mida süüa ja mida mängida. Ega küll organiseeritud mängud siinmail normiks ole, aga kartsime lihtsalt, et muidu läheb igavaks.
Minu aiariisumis-projekt sai õnneks lume peale, nii et ses osas oli hooletu.

Ostsime ära kartulikrõpsud-popcornid-küpsised-kommid-fanta ja apelsinimahla sest just nii peetakse siinmail laste sünnipäevi. Kas märkasite - ei mingit katrulisalatit (se soomlaste majoneesimaitsene kartulisalat tegelikult minu jaoks söödavaks asjaks ei liigitugi, mistõttu ma üldse ei imesta, et seda laste sünnipäevadel ei pakuta). Muidugi oleks võinud teha ise kartulisalatit eesti moodi, aga miks võtta lisakohustusi. Võibolla kunagi teine kord. Pealegi praktika näitas, et Eestist pärit kommid-maisipulgad jäeti igaks juhuks puutumata. Küpsisetordi materjal oli meil ka Eestist kaasas, kuid ega sedagi lapsed eriti söönud.

Kui pea päev kätte jõudis, kaunistasime kodu õhupallide ja värviliste paberlintidega. Õue viisime küünlaid ja ukse juurde panime laterna - ikka selleks et paremini koha üles leiaks ja ilusam tulla oleks. Sest kell viis on ju juba täiesti pime. Siis jäime põnevusega ootama. (See oli muide Kesk-Soomes lausa normiks, et kui majas mingi üritus toimus, pandi õue küünlad. Siinkandis olen näinud päevase peo puhul õue seotud õhupalle.)

Kohale tuli kolm külalist, aga kahest oligi teada et nad ei tule ja ülejäänud kolm polnud sel päeval ka mitte eelkoolis. Eks nohud-köhad palavikud murravad siingi.
Aga Iida, Ellinoora ja Emiliaga pidasime maha vahva peo.
Kõigepealt läks muidugi mingi aeg meie laste mänguasjade uurimiseks. Muuhulgas vaadati puslesid ning lõpuks poetasin end ettevaatlikult mängu, näidates, kuidas meie matemaatika puslet tehakse. Seejärel mängisime "vette-kaldale" selle mugandusega, et vette kamandas aina mängukoer ühes käes ja kaldale kamandas mängukass teises käes. Kõik tüdrukud said pärast kordamööda samuti mängujuhid olla. Johan oleks ka tahtnud, aga ma seekord ei lasknud veel.

Järgmiseks mänguks oleks olnud jänesele sabapanek kinniseotud silmadega. Aga et seda mängu, tõsi küll eesliga, oli juba kuu aja eest eelmisel sünnipäeval tehtud, siis olin leiutanud sellise versiooni, et jänesele tuli panna silmad, nina-suu, kõrvad ja käpad. Ja pärast helistasime mängult arstile, et see meie jänku jälle korda teeks. Arstiks oli Liisa ning jänes saigi jälle liikmed õigetele kohtadele.

See tehtud sõime köögis torti. Kustutasin seal tuled ära, et 6 küünalt mõjule pääseksid. Tordi peale pannakse soomes sageli mingi kujuke. Nukuke / auto / plastmassist dinosaurus.... Ma panin väikese muumi, sest laste papist joogitopsid ja taldrikud olin kohalikust poest just muumipiltidega võtnud.


Seejärel pani Liisa ette, et kõik võiksid meisterdada endale pärlitest kaelakeed. Ta oli ühelt tüdrukult meisterdamiskomplekti äsja kingiks saanud. Mina vaatasin kella ja korrigeerisin asja lühemaks, nimelt käevõrudeks.
See tehtud, saabus õhtu nael. Tõime tuppa nööri, kust iga laps sai (taas kinniseotud silmadega) lõigata endale väikese "aarde". Ilusaid harilikke pliiatseid, teritajaid, pinaleid, rasvakriite, plastiliini vorme jms oli lihtsalt suvel Rimis hypersoodsalt müüa olnud. Pärast võis veel oma lõigatud asja mõne rippuma jäänud asja vastu välja vahetada.
Ja siis oligi peo lõpuni jäänud vaid 10 minutit, mille jooksul rääkisime juttu sel teemal, et mitu õde venda kellelgi kodus on. Teadmata, et peo alguspoolel oli Kaarel sedasama juba teinud, kui mina unest ärganud Oskari juures teises toas olin.
Lastele tuldi täpselt järgi, nagu siin kombeks. Ja esikust kuulsin veel, kui kellegi ema küsis "noh, kas teil oli tore pidu?" ning laps vastas selge õhinaga "jaaa!"