remondiaeg

Igal asjal on oma aeg ...
... meil jõudis Eestis kätte remondiaeg.
Plaane oli ju kaua peetud. Aga tegijateks me iseennast laste kõrvalt ei julgenud küll arvestada. Kuid kui Bauhofi ostumöllule (kuhu ma esialgu mitte sugugi ei kippunud) naabrinaise kiitmise peale ikkagi kohale mindud sai ja sobiv tapeetki leidus (19.- rull!!), siis alustasime ühel augustikuu päeval vana tapeedi mahavõtmist. Lihtsalt igavuse pärast. Ei uskunud, et sellest selline remondilaine tõuseb. Aga praeguseks on mõlemasse tuppa uus tapeet pandud + esikus vana mahavõtmine käimas. Plaanid on tegelikult veelgi suuremad.
Emaga kahasse see tegemine meil käis. Kaarel hoolitses, et lapsed jalus (loe: tapeediliimi sees) ei oleks.
Üksteist toetasime mitmete uudissõnadega. Nagu nt. "Julge hundi rind on kliistrine" - seda siis kui me tagatuppa kaht erinevat tapeeti kokku sobitasime. Ning: "usalda silumislabidat, unusta kortsud ", kui silumishetk käes oli.



Kaarlitki haaras see remondipisik ning tema pani täna teise vanaema juures majale uue ukse ette.

Johani kild ka:
Siiralt ja uudishimulikult küsis ta mõni päev tagasi:
"Kas te olete WC ka juba tapeediga ära määrinud?"
Kusjuures see on maja ainus koht, kuhu meil pole plaanis remondiotsaga jõuda.