Johaniga hambaarstile!

Eile käisime Johaniga hambaarstil. Teist korda tema elus. Esimene kord oli kahe aasta eest. siis võttis tädi kaariesebakteri-proovi (neid oli suheliselt palju) ja kinkis hambaharja. Seda ta enam ei mäletanud.
Seekord aga leiti koguni kolm auku. Eks ta on meil hambapesu osas looder ka muidugi. Vastab vahel õhtuti, et "hambahari käis suus, ausalt", kui uurin, kas hambad pestud. Seevastu temast usinamat kommisööjat meil ei leidu.
Pabistasin küll, et mis sellest käigust saab, kuigi olin valinud leebe olekuga hambaarsti. Kodune eeltöö oli küll tehtud ja Johan oli lausa oodanud seda päeva, kuid arsti kabinetti jõudes ei tahtnud ta esmalt isegi tooli istuda. Siis aga tõstis hambaarst poisi hops sinna istuma, lubades, et "see on nagu lõbustuspargis" ning sõit läks lahti. Tool käis pikali, poiss sai päikseprillid ette, ning tutvustati küll peeglit, küll juba puuri. Ning puurist tulevat vett ja "tolmuimejat", mis selle vee jälle ära imeb. Johan ei teinudki piuksugi ja lasi arstil vabalt toimetada, kuigi päris lõpuks, plommi lihvimise ajaks läks nägu veidi hädiseks. Eks esimeseks tegemiseks valiti ka strateegiliselt õige - see väiksem - auk. Ja arst pidevalt seletas, mis ta nüüd teeb ning kiitis Johanit kogu aeg. Plommi värvi sai poiss ise valida. Nii lahkuski Johan hambaarsti juurest lemmikvärvi (roheline) plomm suus ja suur hulk varandust (muumi nätsud, kaks pisikest plastmasslooma ja mängukell) käes.
Nädala pärast läheme uuesti. Siis vist võetakse käsile see kõige suurem auk, mille pärast me hambaarstile aja panimegi. Sest see hammas tundis juba magusat.