õues

Viimaks on kätte jõudnud need toredad ajad, et võin lapsed kahekesi üle ukse pooleks tunniks õue lükata. Kavatsen seda nüüd iga päev regulaarselt teha. Sest praktika näitab, et kui mina nendega koos õue lähen, on tegevuseks vaid jalutamine - sest Oskar paigalolekuga ei lepi. Ning mingit pidi jääme alati õueskäigu arvelt jänni. Näiteks jääb lõunasöök tegemata.
Tegelikult sai juba suvel Eestis lapsi iseseisvalt maja ette mänguplatsile lastud. Siis nägi neid muidugi kogu aeg aknast. Ja enamasti oli seal mõne teise lapse ema-vanaema lähedal.
Ja siin Soomes muidugi käisid nad ise batuudil hüppamas. Kuigi ka siis meeldis neile rohkem, kui keegi suur oli nendega koos.
Eelmisel kolmapäeval püüdsin neid jälle kord iseseisvalt õue saata. Riidesse aitamisele kulus veerand tundi. Õues oldi viis minutit. Siis "hakkas külm-igav-kõht läks tühjaks-jne". Mis sa hädalistega ikka teed. Võtsin nad tuppa, aga teatasin seejuures resoluutselt, et järgmisel korral enne poolt tundi tuppa ei saa.
Seda pooletunnist "asumisele saatmist" oleme nüüd edukalt praktiseerinud kolm päeva.
Tegelikult saavad nad kahekesi meie oma aias kenasti hakkama. Eile näiteks tegid "lõket" - kogusid oksakesi hunnikusse. Pealegi on meil ju kelgumägi omast käest võtta. Ning lund praegu ka.