Õuna-uputus

Kuigi meie aia õunapuud on vanad, on neid nii palju ja kannavad veel niivõrd hästi, et õuna-uputus on vältimatu.
Esiteks püüdsime teha mahla. - sellise riiviva masinaga, kuhu kirjade järgi õunad "naha ja karvadega" sisse pannakse. Mahla tuli küll, aga maitse oli täpselt nagu puukoorel.
Tegime siis puhastatud õuntest - igatahes täitsa õunamahla maitsega tuli! Suuuuurest pesupalitäiest õuntest jäi järele kõigest paar liitrit õunasüdameid, liiter löga ja liiter kanget mahla. Kui nüüd teada saaks, kuidas õunamahla toorelt säilitatakse, võiks seda teha veelgi.
Järgmiseks võtsime ette moositeo. Segamoos erinevatest õuntest tahtis jääda tükiline. Võtsime siis appi mullu pohlamoosi puhul proovitud nipi - mikserdasime seda tulelt tõstetud potis niikaua kuni kõik ühtlaseks massiks sai ja siis lasime veel korraks keema. Miksrilabade külge jäänud tarretisemaitselised õunakoored sõime kohe ära -nämma! Ja ühtlast meekarva moosi said kõik mu vähesed purgid täis.
Õunakook tuli ka suhteliselt söödav.
Et praeahjus õunade kuivatamine mul kuidagi korralikult õnnestuda ei tahtnud, ostsime täna spetsiaalse aedvilja kuivataja. Selle kihtide peale aga mahub kahjuks ainult liitri jagu õunatükke korraga kuivama. Homseks peaks esimene täis valmis saama, siis näeb, kuidas tulemus on.

Mida aga teha nende kuhjakestega, mille vanaema mitmetunnise töö tulemusel täna iga puu alla tekitas? Mädaplekilised ja väga ussitanud sai komposti visatud, nii et puude alla jäänud on eranditult kõik söögiõunad. Ja iga tunniga potsatab alla üha uusi ja järjest mahlasemaid ubinaid.