Raudasküla koori kontsert

Kui eelmisel kevadel juhatasime Raudaskylä koori Kaarliga kahekesi, siis sellest sügisest jäi see rohkem minu peale. Ja seetõttu ka eilne koori 90-aastane juubelikontsert.
Laule oli valitud koori repertuaarist läbi aastate. Üks suurem teos oreli ja solistidega, läbikomponeeritud klaverisaatega laul ja mitmeid tavalisi koorilaule. Kaarel saatis nii orelil kui klaveril ja laulis vahepeal kohati bassi kaasa. Mina vehkisin ees nagu tuuleveski, nagu pärast videojupi pealt näha oli. Kuigi teised (isegi Kaarel!) arvasid, et polnudki väga viga. Apse juhtus ikka: üks laul tuli kolinal vähemalt terve tooni allapoole, mõni läks pisut kiirustades ja ühes kohas hakkas üks püüdlik sopran basside soolot kaasa laulma, aga kokkuvõttes jäi siiski väga hea tunne. Suur osa oli kindlasti ka sellel, et pärast nad kõik meid siiralt kallistama ja tänama tulid. See oli üldse üks vahva seltskond, alati proovides kohal ja innukas laulma.
Igatahes on see asi nüüd tehtud! Kergendus on suur. Nüüd võib jälle vahelduseks igapäevast elu elada ja muudele asjadele mõelda.


Liisa poleks vist normaalne neljaastane, kui ta pärast kontserti poleks kodus noodiraamatut ette võtnud ja keskendunult dirigeerinud, endal maki pealt lastelaulud kõlamas.