"Mine ära," ütles kalkun

Johan on viimasel ajal vanaemaga palju raamatuid vaadanud. Inetu pardipoja loos on pilt kalkunist ja jutt kõrval, kuidas ta inetule pardipojale kallale kargas. Vanaema pehmendas seda kohta nii, et kalkun ütles lihtsalt "mine ära!" Kuid ka see jättis Johanile sügava mulje. Juba mitmendat päeva, kui see raamat talle meelde tuleb, võib ta suure sisseelamisega rääkida lausekatkeid, nagu "kalkun" - "tibule" - "mine ära!"!. Ja kui isa talt eile kolm korda järjest uuris, et kuidas see kalkun siis ütles, tõi ta lõpuks oma sõnadele suurema kaalu andmiseks ka raamatu kohale ja otsis õige pildi välja. Seejärel käis kordamööda seda sama rääkimas mulle, vanaemale ja Liisile.
Aga kõige toredam oli, et vanaema taipas seda ära kasutada siis, kui Liisa ja Johan hiljem palli pärast tülli läksid ning küsis, et kuidas see kalkun ikka ütles. Johan unustas korrapealt nii palli kui ka Liisa ning läks õhinal vanaema mälu värskendama. Kui aga vanaema siis veel jutu jätkuks peale küsis, et kas kalkun oli hea, vastas Johan kohe "Jah!" ... võta siis kinni, mida see kaheaastase mõistus jagab ja mida mitte.