Johan - muusikakooli poiss

Ega Johan muusikakooli minna küll eriti ei tahtnud, kui sellest kevadel juttu tegin.
Ma siis rohkem sellest temaga ei rääkinud, aga lihtsalt käisime katsetel ära. Johan tuli kenasti kaasa, ei vaielnud ega virisenud.

Augustis helistati meile, et Johan saab koha puhkpilli erialale, alti mängima. See oli suurepärane uudis. Ning muusikakooli aktusel olimegi seekord Johani pärast. Poiss ise oli üsna ootusärev. Aktuse kava algas küll nii modernse muusikaga, et enamvähem samasugust klaveripala olen ma ka kodus Oskari esituses kuulnud, aga see-eest lõppes see Toreadori aariaga, mis meie lastele tuttav on ja väga meeldib. Lisaks saime kohe ka pilli kätte. Läikiv ja puha. Aktuse päeval pilli kätte andes viis õpetaja meid kohe väikesesse klassi ja laskis Johanil pilli puhuda. Kuna poiss oli enne onu Tõnu juures saanud tenorit käes hoida, siis puhus ta nüüd ka aldist kohe hääle välja. Meil Kaarliga oli muidugi uhke tunne. :)
Nüüd igatahes polnud Johanil enam midagi selle vastu, et muusikakoolis olla. Vastupidi. Kodus Liisale ja Oskarile oma pilli esitleda oli väga uhke.
Johanil on vahva pilliõpetaja, selline tore naine, huumorimeelne, arusaaja ja ettevõtlik. Annab tunni lõpus hea töö eest preemiaks kleepeka :). Johani noodiraamatu juurde kuulub CD plaat. Sellel on kõik lood koos saatega. Nii ongi mõeldud, et pilli mängitakse koos plaadilt tuleva taustaga. Lood on lihtsad, rütmikad ja mõnusad. Selliseid mängiks isegi. Ja Johan harjutabki meelsasti. Igal õhtul va. pühapäeval mängitakse lood kolm korda läbi. Lisaks sama palju kordi ka õpetaja poolt noodivihikusse kirjutatud harjutus.

Algul olid teised lapsed, ning mis seal salata - ka meie Kaarliga, samuti ka iga kord "järjekorras", et pilli puhuda. Ja oh seda "kontserti" mis meil siis peeti! Kaarel naeris, kõht kõveras, ning ütles, et ta poleks iialgi arvanud, et need algajate harjutused pealtvaatajatele nii naljakad paistavad. Majast möödakäijad võivad vabalt arvata, et meil peetakse paari noort elevanti. :) Sest ega siis lapsed saanud jääda selle juurde, mis õppida oli antud. Ikka pidi järgi proovima, mis hääli sellest pillist üldse kätte saada võib. Mõlemad poisid saavad päris kõrgele, ülemisse G-sse välja. Aga Oskaril on tagavaraks veel oma spetsiaalne nipp. Ainult ülemist huult huuliku peal hoides suudab ta mängida mingi eriliselt madala noodi, mida isegi Kaarel esimese korraga järgi teha ei osanud. Ükskord lasime tal seda ka Johani õpetajale ette mängida. Õpetaja naeris ja arvas, et kui ta vastuvõtukomisjonis selle ära mängib, siis võetakse otseteed tuubat mängima. :) Ja Oskar sai õpetajalt samuti selles tunnis kleepeka. :)

Aga üldiselt võib öelda, et Johan on väga õige pilli peale sattunud. Talle see kohe kuidagi istub. Ja kopsumaht on tal samuti hea. Ja see sobib ka väga hästi, et aldil on ainult kolm ventiili, võrreldes klaveri kümnete klahvidega. Ehkki Johan on viimasel ajal innukalt ka klaveril "Hiire tipsu" toksinud.


LIISA ja OSKARI muusikaõpingutest ka:
Liisa klaveriõpetaja läks kevadel pensionile. Kuna vahepeal oli üks õpetajatest hakanud siin kohapeal tunde andmas käima, taotlesime, et Liisa saaks tema juurde. Saigi. :) Selline korraldus on vanematele väga mugav, peaks ütlema. Ega me 25km sõitudest päriselt siiski pääse - Liisal algas nüüd muusikateooria, mis vastab enam-vähem solfedzole. See on neljapäeviti 15-16. Aga õnneks saime Johani pillitunni samale ajale, täpsemalt 15.15-15.45. Ja see sobib ideaalselt, sest neil on tunnid erinevates majades, rohkem kui kilomeetrise vahega.
Liisa uus klaveriõpetaja aga läks kohe septembris põlveoperatsioonile ja on siiamaani taastuspuhkusel, nii et praegu käib siin asendaja tunde andmas. Ja selle asendajaga on Liisa leidnud tõeliselt hea klapi. Ka kodus harjutab ta nüüd  meelsamini kui varem, kuigi sel aastal tõstsime harjutamise koormust poolele tunnile päevas varasema kolme korra läbimängimise asemel. Kaarli meelest võiks Liisa proovida ka juba tõsisemaid teoseid mängida ning on talle andnud ühe Beethoveni noodi läbi närimiseks. Ja on lubanud preemiagi, kui sellega hakkama saab. Tegelikkuses aga toimub see närmine nii, et issi näitab ette ja Liisa õpib käte pealt  järgmised paar takti ära :)

Oskar sai pandud eelkooliealiste rütmikasse. Ka see toimub meie lähedal, kord nädalas, muusikakooli raames. Ise me selle peale poleks ehk tulnudki, väikelaste muusikas Oskar omal ajal ei tahtnud üldse käia, ehkki talle muidu selgelt muusikaga tegeleda meeldib. Aga üks tuttav ema hakkas rääkima, et kas me ei tahaks Oskarit ka sinna panna, et laste arv (5-6) täis saaks ja rühm ikka avataks.
Panime siis ja peab ütlema, et õieti tegime. Sest Oskarile meeldib seal päris hästi, nüüd, kus on juba ära harjunud. Ehkki vahepeal oli probleem, et teised seal on ainult tüdrukud.
Neil on lahke õpetaja, kes selliste pudinatega ilusti hellalt toime tuleb.

Seal õpitakse muu hulgas ka plokkflööti. Nii et ka Oskaril on samuti oma pill, mida harjutada. :) Temaga harjutame tavaliselt hommikul enne lasteaeda minemist. Siis tekib selline vaikne hetk, kus homikusöök on söödud ning Liisa ja Johan juba koolipoole teele läinud.
Nad alustasid plokkflöödiga sõnade rütmi mängimisest ühel noodil. Näiteks esimese tunni teema oli ''pork-ka-na, pe-ru-na, pu-na-juu-ri, lant-tu" ("ta-ti-ti, ti-ti-ta, ti-ti-ti-ti, ta-ta"). Praeguseks on jõudnud lihtsate viisikesteni kolmel noodil (g-a-h). Koju saadud noot on A4 lehel ja tunnis värvitud piltidega. Olen Oskari edusammudest positiivselt üllatunud, kuna ta ei ole seda tüüpi laps, kellele üldiselt meeldiks rahulikult paigal olla ja õppida 60 min järjest, pealegi ilma emata, ja kes kohaneks kergesti uute asjadega:). Panen siia selle postituse juurde millalgi sellise noodi-näidise ka üles.