Johanil sõbrad külas

Johan on nüüd kevadel olnud paar küllakutset ja oleme siis tema sõpru omakorda meile ka külla kutsunud.
Naljakal kombel läks nii, et nendest küllakutsetest sai alguse kaks vastandlikku õhtupoolikut.

Esimene poiss, Johani suur sõber H suutis Liisa ja Oskariga tülli minna. Algul olid Liisa ja Oskar alles koolis/lasteaias ning poisid võtsid ette paar lollust - muuhulgas ronisid Liisa voodisse ja möksisid leitud huulepulgaga Liisa seinale kinnitatud pildi ära. Pärast, juba neljakesi batuudil hüpates, aga kippus H teisi tõukama ja teenis sellega ka Oskari pahameele ära. Johanil aga oli ilmselgelt väga tore oma sõbraga.

S-ga läks täpselt vastupidi. Lasteaias nad eriti Johaniga ei mängi, aga tuli külla, sest selle poisi ema oli huvitatud, et poiss saaks rohkem sõpru.
Noh, seekord oli nii, et nad ei saanud algul kuidagi mängu käima. Mis sa teed ära, kui teine lihtsalt  seisab veidi häbelikult ja midagi ei räägi ega hakka midagi kaasa tegema. Aga peale ühist batuudiaega Liisa ja Oskariga, jagunes seltskond nii, et Johan ja Oskar hakkasid jalgratastega laugelt nõlvalt võidu alla sõitma. Liisa aga võttis S oma hoole alla ja hakkas talle meie aeda näitama. Ning kui lõpuks tuppa tuldi, mängisidki hoopis nemad omavahel ning Johan ja Oskar omavahel. Pärast Liisa küsis Johanilt vaimustatult, et "miks sa ei rääkinud, et see S nii tore on" :)
Samas aga ütles ta H kohta päris vihaselt, et "teda ära küll enam kunagi külla kutsu". Johan ise oli H kohta ilmselgelt hoopis vastupidisel arvamusel. Kuid S kohta arvas ta, et teinekord kutsume tema külla siis, kui Liisat pole kodus. :)