Johanil oli eile kooliga tutvumise päev.
Minu suureks üllatuseks ei lähegi ta tavalisse esimesse klassi (sinna läheb 24 last, muuhulgas kõik sõitjad lapsed), vaid hoopis liitklassi. Sealgi hakkab olema üle 20 lapse, kuid ainult kuus neist on esimese klassi omad. Ülejäänud teise klassi omad.

Esimene jahmatus oli suur. Kuigi olin juba varem saanud infot, et tuleb selline jaotus, ei arvanud ma, et Johan võiks liitklassi sattuda. Ikkagi eestikeelne laps. Arvasin, et tema pannakse igal juhul tavaklassi, kus õpetaja kogu aeg esimese klassiga tegeleda saab. Pealegi oleks see tavaklassi õpetaja olnud minule "vana tuttav" - Liisa praegune klassijuhataja. Siin koolis on selline süsteem, et õpetajad on sama klassiga kaks aastat, siis liiguvad lapsed edasi. Nii et Liisa praegune klassijuhataja võtab sügisel taas esimese klassi.
Noh, kui siis rahunesin ja järele mõtlesin, sain aru, et tegelikult sobib Johan liitklassi küll. Ta ei vaja nii palju tähelepanu kui Liisa või Oskar. Talle meeldib omaette nokitseda. Tuleb ainult jälgida, et ta ikka kindlasti tähele pani, mida tegema pidi. Ja polegi ehk paha, et ta kuuleb juba esimesel aastal, kuidas teise klassi lapsed näiteks korrutustabelit harjutavad. Ta on ka üsna kohanemisvõimeline ning mängib meelsasti endast suurematega. Ning õpetaja tundus ka täitsa tore, kuidagi selline südamlik.
Johani praegusest eelkoolirühmast läheb samasse klassi veel üks poiss (Sebastian e. Sebu) ja kaks tüdrukut (Venla ja Amalia), nii et päris üksi ta seal pole.

Esimene mulje oli Johanil igati positiivne. Johan kirjeldas pärast, et nad tegid mitmesuguseid ülesandeid ja käisid siis saalis mängimas. Ja vahetunni ajal mängisid õues.
Lapsevanemaid klassi ei lastud. Mina läksin selleks kaheks tunniks Sebastiani emaga neile kohvile.
Kui tagasi tulime, läksid lapsed parajasti sööma. Johan oli üliõnnelik, et söögiks polnudki keedetud kartuleid. Sest lasteaias olid nad hakanud juba keedetud kartulite koorimist harjutama, mis talle üldse ei meeldi. Ja juurde seletatakse, et "seda te peate koolis oskama". Aga ei mingeid kartuleid seekord.

Kui pärast küsisin, kas talle koolis meeldis, sain vastuseks innuka peanoogutuse.
Uurisin siis, et mis talle kõige rohkem meeldis.
Vastus oli kiire ja kindel: "Mannapuder kisselliga!" :)

Igatahes oleks Johan valmis kohe nüüd kevadel lasteaiast kooli kolima. :)