Johani sünnipäev

Me saabusime Eestist tulles koju nii hilja õhtul, et lapsed juba magasid. Ent järgmisel hommikul pidi Johan saama 6-aastaseks.
Tõstsime siis kingitused välja, kuid köögilauale ma neid veel panna ei julgenud - mine tea, äkki tahab öösel juua või midagi ja läheb kööki.
Johan magas tõepoolest üsna rahutult ning käis hommikupoole ööd ka köögist läbi. Mulle tundus, et ta enam ei uinunudki. Tõusin siis ja panin kingid ja küünlad valmis - kell polnud seitsegi. Liisugi oli selle peale kõpsti üleval. Läksime siis Johanit äratama.
Johan oli elevil ning jõudis enne null-klassi minekut kõik kingid lahti teha ja iga asjaga veidi tegeleda. Kinke oli seekord tõesti palju, sest lisaks oma kinkidele oli meil- värskelt Eestist tulnutena - kaasas ka kingitused kõigilt kolmelt vanavanemalt. Pluss Helmi kink.
Hommikuse pudru asemel sõime Eestist toodud südamekujulist torti.













Laupäevaks olid kutsutud Johani sõbrad.
Johan oli minult sünnipäeva sisustamiseks tellinud kõiki mänge, mida mäletas Liisa eelnevatest sünnipäevadest.
Valmistasingi siis midagi ette, aga järgmisel aastal ma ilmselt seda viga enam ei tee - tundus, et poisid saavad ise palju paremini hakkama. Johani mänguasjad olid põnevamad kui ükskõik-mis täiskasvanute soovitatud mängud. :) Johan ise aga istus kõik see kaks tundi põrandal ning pani/(püüdis panna) suure huviga ja keskendunudlt kingiks saadud legosid õpetuse järgi kokku.

Tegelikult olime kavatsenud olla aias, aga vihmal oli selle kohta oma arvamus ning nii ma siis tegelesingi põhiliselt ümberorienteerumisega:
Lisaks aiast tuppa tulemisele näiteks:
* Esimese poisi ema ütles muuhulgas last peole tuues, et ta pojal on laktoosi-allergia. Sama kordus veel ühe lapsega - aga minul oli vahukooretort plaanitud. Ja küpsisetordiski paksult hapukoort vahel. Õnneks oli mu vahukoore tort veel vahukoorega katmata. Asi lahenes nii, et helistasin meie poole teel olevale tuttavale ja palusin poest läbi tulla. Soomes nimelt müüaks ka laktoositut vahukoort - kohe palju ja erinevaid sorte.
* viinerite grillimine jäi ära - esiteks ilma tõttu ning teiseks seepärast, et toit oli viimane asi, mis poisse huvitas.
* Söök tuli aialaualt tuppa kolida.
* Olin riputanud asju pabernööriga aeda ühe mängu jaoks ( kuna ma muud nööri ei leidnud). - see ligunes läbi ja katkes mitmest kohast - ka sel ajal, kui seda parandada ja kokkusõlmida üritasime.
* Naljapärast säästukast ostetud peo rull-viled tegid uskumatult kõva lärmi ... ja majaomanik oli meie plaanidest midagi teadmata kutsunud endalegi mingi seltskonna külla just täpselt samaks ajaks. Tuli need viled kuidagi jälle õhinas lastelt ära saada.

Peale seda peokära jäime veel oma eestlastest sõprade perega veidikeseks istuma - saime nüüd mahti ka ise torti süüa :)

Õhtul aga tuli meile külla veel üks soome pere oma kümneaastase poisiga. Johan oli seda poissi rula-pargis näinud, nad olid omavahel rääkinud ning Johan oli teda enda sünnipäevale kutsunud. Nimegi teadmata. Koju tulles ta oli sellest küll ka rääkinud, aga mina ei olnud seda tõsiselt võtnud - et teine ju ei teagi, millal su sünnipäev on ja kus sa elad jne.
Aga lõpuks tuli välja, et see poiss on ühe mu hea tuttava poeg - ta oli ka kodus oma emale rääkinud, et Johan kutsus sünnipäevale.
Nii et sellest siis kujuneski lõpuks välja nende pere visiit meile, mis oli väga tore, nad polnudki veel meile külla jõudnud. Nüüd aga oli põhjust ja kooki ja kõike. :)

Õhtu lõpuks hakkas Johan ära väsima.
Aga oli oma sünnipäevaga igati rahul.