esmaspäev, 30. mai 2011

Lasteaia kevadpidu

Üritust alustasid kasvatajad lauluga "mul on üks tore tädi" - ja näitasid humoorikalt, kuidas neil kott õõtsub ja tähtsad paberid lendavad, kui tädi läheb õue :)

Oskari rühm oli oma esinemise väga leidlikult lahendanud (neil on 9k-3a lapsed). Maki pealt tuli lõbus laul jääkarupoistest, kes kohvikus istusid. Tüdrukud klõbistasid kõlapulki. Poisid istusid kõik pingil reas jääkarumaskid peas ja kruusid käes. Ühel poisil oli kohvikann, millega ta vahepeal isegi teistele "kohvi" kallas.
Teise loo ajal anti kõigile sifoonrätikud kätte ja neid sai lehvitada.


Johani esitas oma rühmaga lugu, kus kordamööda lapsed rütmipillidega ringi käisid. Johanil oli marakas.

Hiljem andsime päevalilled Oskari kasvatajatele ja gerberad Johani kasvatajatele. Mõlemad poisid jätkavad sügisel uues rühmas. Reedeni käivad poisid veel lasteaias, aga lilled andsime nüüd, kevadpeol - selline on siinne komme - siis on lootust saada kõik kasvatajad kätte.

Pärast tegime piduriides lastega pilti ka. Liisa oli muide esmakordselt nõus panema selga kleidi, mille ma talle eelmisel aastal tema lasteaia lõpupeoks tegin. :)



Oskari kasvatajatele tuli pisar silma, kui neile lilled viisime ja tänasime (lühikesevarrelised kirkad päevalilled potis - rõõmsad, ja tugevad, nagu ka Oskar ise lasteaias.) Ta jätkab sügisel vanemas rühmas.
Oskar on neile ikka selline pooleldi lemmiklaps olnud - selline, kes kasvatajatega suhelda tahab ja toredasti nalja teeb. Üks kasvataja õmbles talvel koguni lasteaeda mängimiseks supermehe keebi, kuna Oskar järjekindlalt teatas lasteaeda tulles, et tema on robot, või supermees või tuletõrjuja. Lasteaias leiduv kaabu oli tal samuti sageli peas. Kasvatajad ütlesid, et Oskarile pole kunagi vaja öelda, mida mängida, ta leiab alati ise tegevust.
Metsast kevadretkelt tulles aga arvas üks kasvataja, et Oskarist saab küll loodusteadlane - rõõmustab võilillede üle ja uurib iga kärbest, putukat ja mutukat, keda nägema juhtub :)
Oskar sai lasteaiast mälestuseks sellise toreda salmiga kaardi, kus sooviti jõudu uurimaks kõiki imesid, mida maailm mahutab. :)

3 kommentaari:

karina ütles ...

Väga ilus kleit! Tore, et aastaga väikseks ei olnud jäänud:)

Kati ütles ...

eks see oli veikese varuga tehtud ka :)

Meeli ütles ...

Mulle ka väga kleit meeldib!
(Ja ka minul on nii juhtund, et teen ja laps ei pane selgagi... ükskord isegi nii, et kudusin suure innuga kampsuni- ja kudumist ma ei armasta üldse pealekauba - ja seda ei kantudki kunagi...)