Arvuti-nuhtlus

Viimati näitas Vanessa Liisale ära, kuidas internetis mänge mängida saab. Järgmine kord küsis Liisa, et kas tohib arvutis Vanessa näidatud lehele minna. Lubasin, sest mul polnud nagu otsest põhjust keelata ka.
Nüüd oskab seda juba isegi Johan.
See on üsna tüütu, sest esiteks kipuvad nad liiga tihti arvutisse ja teiseks pean ma kontrollima, milliseid mänge nad mängivad. Enamasti mängib Liisa nukkude riietamist (pabernukkude kaasaegne versioon) ning igasuguste pallide/nelinurkade/kalliskivide rittaseadmist. Aga eelmisel nädalal avastasin üsna süütuna näiva labürindi-mängu, kus muuhulgas pomme tassiti, et uusi auke seina saada, kuid aeg-ajalt plahvatasid need pommid ka mõne käikudes liikuva "inimese" juures.
Minu arust pole päris normaalne, kui nelja-aastane juba räägib pommipanemisest, nii et selle mängu keelasin ära.
Aga normaalset labürindi mängu, mida enda kooliajast mäletasin, mul neile asemele leida ei õnnestunudki :(
Lähitulevikus peab ilmselt mingi selge ja kindla arvutiaja ära otsustama, või mingil muul viisil asja piirama, et lapsed ikka muus osas ka areneda võtaksid.