viisakas poiss

Kui issi meile järgi tuli, peeti parajasti onu Heikki 70a juubelit.
Kaarel siis soovis talle õnne ning teretas teisi kohalviibinud tuttavaid kättpidi.
Oskar vaatas seda väga tähelepanelikult pealt. Ning otsustas siis värskelt õpitut praktiseerida. Minnes kellegi juurde, tõstis käe üles ja jäi teisele tähelepanelikult otsa vaadates ootama, et mis nüüd siis saab. Suured tabasid õnneks ära, millega on tegemist ning raputasid siis poisi kätt ja ütlesid tere. Oskaril läks silm särama ning salapärase ja väga tähtsa ilmega käis ta kogu seltskonna niimoodi läbi.
Seda, et ta asja sisule täpselt siiski pihta ei saanud, näitab kasvõi tänane juhtum. Ta kuulis, kuidas Johan onu Jaakkole tere ütles, kui too issiga rattasõidult tuli ning läks sellepeale talle kätt andma. Ning seejärel tuli ta minu juurde tagasi ja andis mulle ka kätt. Mis sest, et ma olin temaga juba pikalt aias olnud.