See õnnestuski hästi ürituse 1,5 tunnise venimise tõttu. Nägime Mariannet tema lastekooris ja siis ootasime teise vanaema tantsurühma ära. Lapsed said seal vanaema käekõrval koguni paarkümmend meetrit ka ise rongkäigus marssida. Ja kui siis tagasi auto poole kõndisime, jõudsime veel Mihklitki näha tema orkestri hulgas alles liikumist alustamas.
Lapsed olid rongkäigust vaimustuses, ehkki Johan vahepeal ka väsimust kaebas.
Järgmisel päeval läksime Liisaga tantsupidu vaatama. Olin saanud netist osta viimase müügilolnud pileti! Ja pidu oli tõesti vahva. Tundsime ka vanaema staadionil ära. Tegime kaasa merelaineid, nagu kästi ja imetlesime suurt purje ning vahvaid "laevaehitajaid" meeste tantsus.
Otse tantsupeolt kiirustasime laululava poole, kus teine vanaema ja Johan ning Oskar meid juba ootasid. Jõudsime üsna parajalt. Aga siis võtsid poisid juhtimise oma kätte. Ning meil tuli siirduda rahvamurrust pisut eemale muru peale, et veidi midagi näksida ning Oskar kärust vabastada.
Selgus ka, et laulupeol pole saja krooni kulutamiseks eriti nutikust vaja. Piisab, kui osta kaks kukekommi ja kaks õhupalli :)
Niimoodi, lapsed kommide ja õhupallide tõttu õnne tipul, suundusimegi väljapääsu poole. Laulupeo kõrgpunkti - isamaaliste laulude plokki nägime juba telekast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar