korraks Eestis

Olime Eestis 19.-24.3.09. Sinna vahemikku jäi Kaarli sünnipäev. Seda tähistasime lastega Hesburgeris. Oskar jäi õnneks autosse magama. Oh seda naeru, laulu ja karussellisõitu, mis seal lahti läks. Karusselli aeti ise kordamööda ringi. Üks võõras tüdruk oli ka karussellil ja laulis kaasa. Lemmiklauluks oli Põdra maja.

Liisa oli teinud issile ilusaid pilte. Oskas mõelda juba, et mis issile meeldida võiks ja kleepis tema kaardi peale autosid. Kleeplindiga, mitte liimiga, nagu viimasel ajal ikka. Johan tegi lihtsalt ühe sigrimigri. Teise, joonistatud pildi tegi Liisa ikkagi tüdrukuga ka.
Nüüd alles hakkab tal kätte jõudma see periood, mida mina oma lasteaiaajast ainukesena mäletan - et enamvähem alati on tüdruk keset pilti ja taust varieerub. Vanasti tal vist ei tulnud inimese joonistamine veel nii hästi välja. Nüüd aga enne Eestisse minekut veetis ta pool õhtut sellega, et joonistas ühes lasteajakirjas trükitud laste joonistusi maha :) ja sai mitu nippi juurde.
Teine asi, mis Liisa enne Eestisse minekut ära õppis, oli klaveri peal "Rongisõidu" alguse mängimine. Mina lesisin voodi peal ja vahepeal hüüdsin, et ära sellest noodist alusta! Ette näitama ei läinudki. Ise pusis ja hakkama sai!
Eestis olles mängis Johan ühel õhtul täitsa pikalt Oskariga. Jooksis ja peitis end tema eest ära ja Oskar tuli järgi. Said üsna hästi mängitud, mõlemal oli tore, naeru ja kilkamist jagus. Kui küsisin temalt, et onju hea, et sul vend on, vastas ta õnneliku näoga, et on küll :)
Eestis olles vahetati meil vanaema juures just enne ärasõitu välisuks ära. Suuremaid lapsi oli pea võimatu sealt korrakski eemale saada (Oskar õnneks magas).
Töömehed lõikasid ketaslõikuriga ja puurisid. See oli eriti meelt mööda, Johanile, kes kippus hüüdma "tee veel!". Kui Oskar üles ärkas ja uks juba ees oli, sai tema oma näpud makrofleksiseks - valva mis valvad, kasvõi mitmekesi.