Kokkuvõte sellekordsest Eestis-olemisest

Sellesse aega mahtus meil mitu toredat külaskäiku.

Peale selle sai Liisa kelgutada, mängida, hernesuppi ja kuklit süüa pühapäevakooli vastlaüritusel.

Johan ja Liisa käisid lumelinnas (erakordne lõbu viimaste aastate talvesid vaadates. Hea, et see ei jäänud neil nägemata!).

Ja kõik me lapsed pääsesid Riste sünnipäevale (vahva, et Riste seda siin, oma vanaema juures pidas. Ja Karina isetehtud sefiiritort oli ka väga hea!)


Kõige suurema arenguhüppe tegi selle paari nädala jooksul muidugi Oskar.
Tema tippis siin märtsi alguses juba emme käekõrval kolmandalt korruselt ilusti alla. Ja peale üht korda, mil lasin tal õues ringi kõndida, suhtus ta järgmistel päevadel vankrisse magama panekusse nagu suurde diskrimineerimisse. Ka tema "rääkimine" on muutunud mitmekesisemaks. Endise ti-ta ja te-te asemel tuleb juba ka muid häälikuid, näiteks "ti-gu". Kutsu ei tee enam "ah-ah", vaid "a-uh".
Johan on samuti ühe sammu oma kõnes edasi saanud. S-täht tuleb juba pooltes sõnades välja. Eile kuulsin esmakordselt selget isegi "issi"- sõna senise "itti" asemel. Kui nüüd veel r-tähe ka kätte saaks, oleks täis värk!