Paar päeva tagasi, kui mina kodust ära olin, oli Johan lasknud tädi Helmil endale internetist panna mingi Lego Ninjago multika. Meil nad vahel ikka vaatavad Youtubest multikaid. Enamasti midagi sõbralikku, nagu karu Puhhi, Väikest Mutti või Barbapapat.
Nonii.
Seekord aga oli vaadatud Ninjago multikat, kus lego ninjad olid võidelnud mingite koletistega. Ja Johan teab väga hästi, et mina selliseid üldiselt vaadata ei luba.
Johanil hakkas süda valutama. PEALE filmi. Ta seletas siis tädi Helmile, et nüüd peab panema arvuti niimoodi, et emme ei näeks, et ta on seda filmi vaadanud. Ja et emmele ei tohi seda mingil tingimusel öelda!
Helmi oli selle peale ütlenud, et hea küll, tema ei ütle, aga et Johan peab ise ära rääkima.
Johan oli siis õhtul issi tuppa läinud ja iidamast-aadamast peale hakates lõpuks selle asja üles tunnistanud.
Aga emmele rääkida ikka ei lubanud.
Kui just tingimata peab, siis mõne aasta pärast ehk, kui tema juba kolmandas klassis käib ja Oskar ka koolilaps on.
Kui issi lubas, et ta karistada enam ei saa, kuna tunnistas ise ilusti üles, siis lubas ta pika keelitamise peale selle issil siiski emmele ära rääkida.
Aga mitte kohe täna. Homme.
Aga seda filmi ei vaata ta enam mitte kunagi!
Noh, võibolla ainult siis, kui ükskord suureks saab ja juba abielus on.
Kui naine lubab. :D
PS:
Ärge siis keegi Johanit selle looga aasima hakake ...
Issi igatahes oli suutnud püsida tõsisena (teatud raskustega)jutu lõpuni. :)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Ma ise ei teadnudki, et meie peres on emme see kõige hirmsam filmipolitsei. Kuigi - kui järele mõelda, siis eks see nii vist ole jah.
Tubli poiss on see Johan!
See et tal süda valutama hakkas, näitab, et temal täiesti vastutustunne olemas. See tahab lihtsalt veel areneda. :)
Meie peres ka emme on see filmipolitsei. Eriti raske on seda muuseas meie kodu vanaemale selgeks teha :(. Sest telekas tundub olevat parim lapsehoidja.
Postita kommentaar