talverõõmud

Meil on nüüd lumelaud, nagu pildilt näha. Selline laste variant, kuhu käivad tavalised saapad. Ainult kaks viga on: esiteks see, et meie õue nõlvad on kõik liiga lauged ja teiseks see, et keegi meist ei oska sõita. Noh, aga vähemalt õppimise algus on tehtud. :)


Uisud on ka lastel ära proovitud, ja veendutud, et seal kus tavaliselt on liuväli olnud, pole sel aastal veel isegi platsi vabaks lükatud.






Panime lastele siis uiskude asemel suusad alla.
Tegelikult oli Liisa juba esimesel päeval, kui siin paks lumi maha tuli, õhinal õues ning rühkis väsimatult meie õue väikest ringi - ikka mäest üles ja mäest alla. Pimedas veel läks uuesti ning otsisime siis juba poistele ka suusad välja. Kuid järgmisel hommikul suusatama rutanud tüdruk tuli tagasi vihapisarad silmis ning purskas õnnetult välja - "Ma ei oska enam suusatada!"
Noh, vahepeal oli -4* saanud -10* ja pidamismääre järelikult enam ei pidanud, suusad libisesid tagasi. Ma ei mäleta, et minul omal ajal puusuuskadega iialgi sellist jama oleks olnud!
Kuni tänaseni ei tahtnud Liisa enam suuski alla panna. Täna aga kutsus Nastja ta suusatama ning tüdrukud olid ligi kaks tundi staadioni taga suusaradadel. Ja tagasi tulles päris rahuloleva moega.
Igatahes järgmisel nädalal peavad kehalise tunnis suusad kaasas olema.


Lumememmesid oleme teinud kahel eri päeval. Esimene kord tegime Oskariga üksi ning kuna ta porgandi õues ära sõi, panime lumememme ninaks oksa :)
Teisel korral möllasime lumes kõigi lastega koos. Liisa ja Johan tegid suure lumememme, ilmtingimata sooviti süsi silmadeks ja nööpideks. Et meil puudega ei köeta, mindi issi grillsöe-varude kallale :) Sellele lumememmele sõbraks tegime lumeorava või -koera (no teha tahtsime koera, aga poole tegemise pealt muutus see oravaks.) Ning lumeingli.











Liisa ja Johan on ka kelgutada saanud - see oli aasta esimestel päevadel Tabasalus. Kõrval pildil on Liisa ja Johan Riste ja Reetaga Tabasalu õuel.