Soome sõpradel külas

Kesk-Soome saime seekord lennukiga. Naljakas, aga lennukipilet võib olla rongipiletist odavam. See oli Liisale juba kolmas kord lennata, meile teistele aga esimene kord. Oskarit see ei heidutanud, tema nautis lennureisi täiel rinnal. Johan seevastu pidas algul tükk aega kahe käega kõrvu kinni. Nii igaks juhuks. Mina kartsin ka ikka natuke. Aga ära tegime! :)












Nenede kümne päeva märksõnadeks võiks olla soe järvevesi ning õnged.
Lapsed said mitmel päeval Helmiga kalal käia.
Oskar palus esimesel korral:
"Võta see uss õnge otsast ära, ma tahan KALA püüda!"
Aga kala nad mitme päeva lõikes ka tõepoolest said - mõne pisema ahvena ja mõne särje. Mul läks igatahes lõpuks arvepidamine päris sassi. Suurem osa väikesevõitu kalu lasti vette tagasi. Paar tükki toodi kassi rõõmuks koju ning kaks väikest ahvenat sõime ise.






Kolm last paadis, õngedest rääkimata.

Paadisõidu algus oli paras tsirkus - Johan karjus, sest kartis kaldast eemale sõudmist, Oskar karjus, et talle aer antaks ja kaugemale sõidetaks. Mina karjusin kaldal, et Johan paadis ei seisaks, vaid uuesti maha istuks jne.
Pikapeale taipasin, et tegelikult me poisid olidki ju alles esimest korda paadis!
Võtsin nad siis vahepeal sealt ära ning nii sai Liisa rahulikult sõudmist harjutada.
Järgmine katse läks ka poistel väheke paremini.


Vana tuletõrjeauto
Oskar sai paari kilomeetri võrra lõbusõitu vana tuletõrjeautoga ning ka ise (seisva auto) roolis istumist proovida. Lisaks esitleti talle individuaalselt kõiki autos varjul olevaid seadeldisi.













Loomulikult võtsime taas osa laste "olümpiamängudest", kus igaüks sai pärast medali. Isegi Oskar sai seekord juba aru, mis teha tuleb ning jooksis ja viskas palli nii nagu oskas. Liisal aga tuli sel aastal juba palli viskamise asemel kaugust hüpata.


Käisime ka oma vana maja vaatamas - seal ei elanud hetkel keegi. Meie istutatud maasikad maja seina ääres olid endiselt alles. :)


Ning aitasime jõudumööda sibulaid-porgandeid-peete rohida ja maasikaid maasikatalust korjamas käia. Lisaks korjamisele tuli neid ka (viiekiloste kastide kaupa) sügavkülmas säilitamiseks lõikuda, suhkurdada, karpidesse panna ja silte kirjutada.



Enne kümne päeva lõppu tuli Kaarel meile järgi. Käisime koos järves ujumas ning laste soovil ka päris ujulas, troopika osakonnas - seal on igasuguseid purskkaeve ning on kõrge veeliumägi. Liisa õppis sukeldumist.
Tagasi saime issi autoga. Hakkasime nii vara sõitma, et meil oli enne Helsingisse jõudmist aega veel oma praegusest Soome kodust läbi põigata ning maja ja aed üle vaadata.