orienteerumas

Käisime eile Pääskülas orienteerumisteisipäevakul.
Ise ma poleks selle peale tulnud, aga Tõnu ja Aime kutsusid. Aime sai meid üle tunni aja oodata, püüame järgmine kord täpsemalt kokku leppida.
Koht oli ilus ja maastik kerge - just selline, mis esimesel korral vaja.
Ise ma veidi kartsin, et kuidas ikka hakkama saame jne. Tegelikkus osutus aga väga lihtsaks. Vähemalt kogenud orienteeruja käe all. Poisid said joosta nöörirada - Liisa läks Johanile toeks ja mina olin Oskariga kaasas. Ning nööriraja läbinud said kommi! see oli väga tähtis seik.
Seejärel siirdusime metsa. Sellest ajast, kui mina emaga orienteerumas käisin, on tehnika ikka kõvasti edasi arenenud. Ei mingeid värvipliiatseid punktides rippumas. Ka mitte augustajaid enam. Hoopis elektrooniline seade, mis piiksub, kui oma võtmepulga sellesse pistad. Aime - võtmepulga omanikuna - sai meie abistamise "karistuseks" kirja korralikult pika aja, no sellise, mis kulub, kui lastega esimest korda orienteeruma minna.
Rahuliult kõndides läbisime kolm punkti + start ja finish, mille kõik ootamatult edukalt üles leidsime. Lapsed said kordamööda võtmega piiksutada. Ja tundus, et Liisa sai juba kaardistki veidi aru. Nojah, rahulikult kõndisime meie, täiskasvanud. Poisid tormasid edasi-tagasi ja huilgasid nagu metslased. Neil oli vaja mäenõlval ronida ja mahakukkunud puutüve õõtsutada ja üksteist taga ajada ja teistest ette tormata. Tahtsin mõttes keelata, et olge rahulikult, ega te metsas ole, aga metsas me just olime ... :) Tundub, et oleme liiga vähe metsas käinud!
Peale viimase punkti leidmist leidsime veel tee äärest preemiaks metsmaasikaid. Ja tigusid. Ja rohutirtsu. Ja konna... Leidmised ei tahtnud kuidagi otsa saada. Lõpuks siiski saime teed jätkata ning jõudsime finisisse.
Selliseid käimisi võiks tegelikult täitsa edaspidigi ette võtta. Järgmine kord tahaks Liisa ka ametlikult nimekirja panna, nii et ta oma "võtme" saaks. Võibolla jõuab isegi kunagi nii kaugele, et saab punktist-punkti joostagi nii et tuleks parem aeg ;)

23.juuni
Kohe järgmisel päeval said lapsed uuesti metsa - seekord Keila-Joale ja Vääna-Jõesuusse. Söök oli kaasas ja puha!
Oli olnud vahva päev.