Keeruline eestisse tulek

Peale kooliga tutvumist veetsime mõnusa nädala Eestis - Taevaminemispüha ja sellele järgnev reede olid niikuinii Liisal vabad päevad. Seepärast sai ainult kolme puudutud päevaga olla 9 päeva eestis - haruldane võimalus. Selle kõik aga ähvardas segi lüüa Hanna sünnipäevakutse Liisale laupäevaks. Mingil juhul ei tahtnud Liisa sealt puududa.
Kaarel oli juba jõudnud ennast reedest teisipäevani vabaks organiseerida ja tahtis loomulikult minna ära juba neljapäeva õhtul.
Pika peamurdmise ja palvetamise tagajärjel tekkis mu peas eriti ebaharilik, peaaegu võimatu kombinatsioon - viia Kaarel ja Johan neljapäeva õhtul laevale. Tulla ise auto, Liisa ja Oskariga tagasi ning minna nendega laupäeva õhtusele laevale. Ühesõnaga hundid söönud, lambad terved. Nii tegimegi, ehkki ma ise olin enne ainult ühe korra Helsingist meile sõitnud ning vastupidist suunda mitte kunagi. Ometi läks kõik hästi. Sünnipäevapidu oli olnud hiigla tore (muide - piduliku kleidiga peole viidud laps haises pärast tagasiteel võimatult sõnniku järele :) nad olid laudas lehmi silitamas ja koguni selga ronimas käinud ning ka traktorisõitu teinud, õnneks õuepüksid siiski kleidi peal. Tundub, et Soomes on õues mängimine sünnipäevapidude lahutamatu osa, lapsed ongi sageli peol hoopis teksadega). Ja laevale saime ka kenasti. Apsakaks võib lugeda vaid seda, et suure närviga alustasin sõitu hiiglasliku, vähemalt tunnise ajavaruga. Ning sõitsin siis 80-ga, et võimalikult hiljem kohale jõuda. Kuigi see oli lai tee nii et otseselt ma jalus ei olnud. Sadamasse jõudsime sellegipoolest juba enne laeva sissetulekut :)