Oskari 2-a arstilkäik

Oskaril olid vaktsineerimisest halvad kogemused ning sügav umbusk arstipunkti maja suhtes. Kisa algas juba õues - ta polnud nõus vankristki välja ronima.
Kannatlik ja sõbralik arstitädi tuli tema nuttu kuuldes kõigepealt ooteruumi meie juurde istuma ja juttu ajama. Oskar jäi küll vaikseks, kuid püsis emme süles väga umbuskliku näoga. Vastuvõtutoas ei puutunud ta esialgu ühtki pakutud mänguasja. Lõpuks suutis arstitädi ta klotsidega siiski ära meelitada. Pärast nõuetekohase torni tegemist hakkas ta juba huviga ehitama suuremaid komplekse - laiema vundamendiga "mitmekorruselisi" maju ning lõpuks klotse lihtsalt laual ümber paigutama.
Seejärel oli ta nõus juba emme sülest maha tulema ning põrandal palli-löömist näitama.

Üldse pidi Oskar:
puuklotsidest torni laduma (vähemalt 4 klotsi)
jalaga palli lööma
titepusle tükke tagasi panema - seal vaadati ka pöidla-nimetissõrme võtet
pildi pealt detaile leidma (kingad, kühvel jne.)
lihtsaid käske täitma (nt. vii see pall tädile)
Küsiti, kas kasutab kolme-neljasõnalisi lauseid
küsiti, kas ta sööb iseseisvalt.

Selle kõigega sai ta nõuetekohaselt hakkama.