Oskar ulatub ...

... juba köögilauale. Täna tõmbas sealt veekruusi alla. Ja mitu korda sai taldriku servast kinni. Raamaturiiulite revideerimise võlu on ta samuti avastanud ning kapi ääre pealt ulatas ka juba ajalehti võtma.

Aga ise on ta hakanud vähem alla kukkuma. Näiteks täna jätsin ta kogemata voodi peale, kui Johanile teisest toast uut dressipluusi otsima läksin. Oskar hakkas peagi valjuhäälselt protestima, kui avastas, et on üksi jäänud, tahtis meile järele tulla, aga ei saanud. Ettevaatlikkus hoidis voodiäärele liiga ligi minemast.

See muidugi, et ta üksi olla ei tahtnud on praegusele perioodile väga iseloomulik. On see siis kaheksanda kuu kriis või mis iganes, aga Oskar oleks meelsasti ainult emme süles. Või äärmisel juhul emme kõrval voodi peal. Omaette on ta viimasel ajal nõus olema ainult mõne hetke ja sedagi vaid juhul, kui midagi tõeliselt huvitavat talle käeulatusse jäetakse. Ning parema meelega uuritakse uusi esemeid kuskil kõrgemal olles - näiteks söögitoolis või voodi peal istudes. Sest põrand on lihtsalt liiga madalal, sealt ei oma ju elust ülevaadet.
Vahel tekib mul siiski võimalus natuke aega ilma Oskarit tassimata tegutseda - seda enamasti siis kui suuremad lapsed läheduses mängivad. Sest selles tahaks ka Oskar osaleda täie pingega. Ta vaatab hoolega, kuhu pall veereb ning käputab sinnapoole; naerab kaasa, kui Johan kilgates jookseb, püüab võtta suure õe pliiatseid ja paberit, kui teine joonistab jne. Aga ka sel ajal on emmel targem püüda võimalikult märkamatult oma asju ajada ja Oskarile mitte liiga lähedale minna. Sest muidu võib ta mängu katkestada ja etteheitvalt nutma hakata, märgates, et on vahepeal pidanud olema ilma emmeta.

Nutuleksikon
Tavalistele valu-, väsimuse- ja söögitahtmisnuttudele on viimasel ajal lisandunud nördimusnutt, kui mingi huvitav asi käest ära võetakse ning etteheitenutt emmele, kui emme last igale poole kaasa ei võta. Seda viimast nutetakse tõesti ainult kindlal aadressil. Kui mul on näiteks vaja ära käia, ja olen Oskari kellegi hoolde jätnud, on ta enamasti seni igati rõõmus laps, kuni kuuleb tagasitulnud ema häält. Siis aga hakkab nutma. See on selge etteheide - umbes nii, et "miks sa minu juurest ära käisid!!?Tule ja võta mind nüüd ruttu sülle!!"