Mitmesugust

Tulime jälle paariks päevaks Eestisse nii et on aega mõned vahepealsed juhtumid üles tähendada.

Johan hakkas ootamatult (vist 31.3) ütlema J tähte sõna algul. Tegelikult osaks ta ütelda "jaa" juba varemgi, aga ikka tahtis juustu asemel tuut`tu ja enda kohta ütles tohan. Nüüd on siis juut´tu ja Johan. Esimesel päeval läks veel vahelduva eduga, kuid praeguseks on need juba kindlalt käes. Järgnenud nädala jooksul ütles ta juba ühe korra ka "juua" senise "uua" asemel. Muidugi on veel arenguruumi kõvasti - õiged s´id, r´id on alles tulemata ja mõned sõnad on tagurpidi (orav=oval) sisseõpitud.

Liisa ja ametid
Enne laevapeale tulekut peatusime Helsingis, et automaadist veidi raha välja võtta. Rääkisin Liisale seeaeg autos, kuidas issile makstakse töö eest palka ja riik on korraldanud nii, et emme saab väikeste laste hoidmiseks raha. Et kui lapsed suuremaks kasvavad, peab emme ka tööle minema.
Liisa küsis seepeale: "Emme, kelleks sa siis hakkad, kui suureks saad, kas arstiks või lauljaks või tantsijaks?" :)
Eile õhtul aga uuris ta autos "kuidas prohvetiks saadakse". Eks meil on kodus Piibliteemalisi multikaid - Moosesest ja Joonast jne. Seletasime siis, et selleks ise ei saa hakata ja issi lisas väga targalt, et see amet on väga raske, sest enamasti tuleb rääkida inimestele ebemeeldivaid asju...

Sünnipäevad
Vahepealne sünnipäevade hooaeg meie peres möödus igati kenasti.
Kaarel kui aktiivne inimene korraldas endale sünnipäeva nagu kord ja kohus, kutsus külalisi ja ütles mõnele sõbrale helistades:" mul on täna sünnipäev, helista mulle!" :)
Mina panin lapsed eelmisel õhtul näpuvärvidega joonistama - Liisa tegi mitmevärvilisi pilte, Johan kallas enamvähem pool purki oma lehtedele ja hõõrus kätega laiali. Ning seejärel vedas teise värviga mõned kriipsud peale.
Sünnipäevahommikul laulsime issi üles (lihtsalt muidu oleks lapsed ta niikuinii läbematult ukse vahelt piilumas käies üles äratanud) ja ma tegin kooki ja pitsat. Oskari kingitus oli selline, et ta lasi mul küpsetada, kuigi oli ise täiesti üleval. Lesis lihtsalt vaiksel voodi peal ja vaatas pealt kõik selle aja, kui ma sibulat koorisin ja hakkliha läbi praadisin ja paprikat jm pesin ning hakkisin. Ja muidugi tainast segasin ja seda kõike kokku keerasin ning ahju panin. See polnudki väga lühike aeg. Kui ma aga tahtsin seepeale veel taignased kausid ära pesta, hakkas ta lõpuks häält tegema, et no kaua ikkagi võib kolmekuist last niimoodi pidada, et kas ta pole juba küllalt kaua hea laps olnud. :)

Minu sünnipäevaks joonistasid lapsed samuti pilte ja mulle lauldi ka. Eelmisel päeval muidugi oli neil tegu saladuse pidamisega. Aga issiga lilli ostma minnes tähendas Liisa väga kavalalt, et "me läheme poodi ja ostame natuke süüa". Lilledest muide nägi tagantjärelegi ära, et Liisa oli ostmise juures olnud, sest kimbus oli tumepunastele roosidele lisaks ka sama palju heleroosasid.
Ja ootamatult tulid mulle ka külalised - hommikul saime teada, et ühed sõbrad meie endisest elukohast tulevad Espoosse mingit autot vaatama ja vajaksid öömaja ... See oli igatahes väga tore, kuigi enne sünnipäeva olin vahepeal nii väsinud, et arvasin, et ma seda päeva kuidagi ei tähista. Aga paremaks hakkas minema juba eelmisel päeval, kui lapsed issi juhtimisel ise tube koristasid ja mul magada lasid. Ja külalistega on ikka meil nii, et algul koristamine on raske, aga see tasub ennast väga ära, sest pärast on jälle lastel nii palju inimesi, kellega raamatuid vaadata ja juttu rääkida, nii et emme saab päris korralikult välja puhata. Ja ise ka vahelduseks suurte inimeste seltskonnas olla.