Tänased õhtujutud

Vanaema puudumisel räägib meil issi vahel lastele unejuttu. Alustas ta ükskord vanaema stiilis "jänku piilub" jutuga. Viimasel paaril õhtul aga on meil tegutsenud ühe pere kutsikapoisid, kes käivad kassipoegadel külas. Neil on igati mehised tegemised - näiteks täna mängisid nad koos jalgpalli. Üks kiisupoegadest oli nimelt õue kaasa võtnud ema väikse lõngakera. Hiljem selgus, et nad küsisid ikka kassiema käest ka ja kassiema lubas, "sest see lõngakera oli niikuinii nii halli värvi, et sellest pole midagi, kui läheb natuke mustaks või poriseks" :) . Mäng läks täie hooga käima. Ja kui kassipoegadele värav löödi, võtsid nad omavahel kokku ja otsustasid teha kiirrünnaku kesktormaja ja parema poolkaitse vahelt läbi. Nii et lõppes sõbraliku viigiga.
Et Liisa oli erinevalt tavalisest päevast päeval maganud, siis ei jäänudki ta kohe õhtujutu järel magama, vaid ronis veel minu voodisse ning mul tuli seletada, kuidas ikka juuksed kasvavad. Johan näris sel ajal oma voodis porgandit.
Natukese aja pärast kuulsin laste voodist õpetlikku dialoogi tervisliku käitumise vallast. Liisa veenis Johanit, et õhtul ei ole kasulik porgandit süüa, sest siis kõht ei saa öösel magada, vaid muudkui seedib. Ja et kui siis väsinud kõht hommikul tahab puhata, siis juba süüakse hommikust ja kõht peab haigutades edasi seedima. :)