haiguste periood

Alustas Liisa. kuskil ta külmetas ja oli eelnevalt üles korjanud üsnagi ebameeldivad pisikud.
Ärkasin Eestis ühel ööl selle peale, et teisest toast kostis nuttu, mida katkestas kõripõletikule iseloomulik kole haukuv köha. Et palavik samuti paaril järgneval ööl muudkui 39' peale ronis, käisime arsti juures, kus selgus, et põletik on ka mõlemas kõrvas ja saime antibiootikumid peale.
Et aga Liisa meid kõiki haigenagi kallistamas käis, oli karta, et sellega asi ei piirdu. Kaarli töö tõttu pidime Soome tagasi sõitma enne kui Liisa oli terveks saanud - otsustasime, et ta tuleb hiljem koos vanaemaga järgi.
Järgmiseks aga haigestusid Johan - juba tagasisõidupäeva lõpuks oli tal korralik palavik üleval - ja vanaema, kes mõlemad olid Liisaga samas toas maganud. Johanil läks asi samamoodi kõrvapõletikuks. Temal oli küll haiguse kulg veidi vähem äge, mistõttu me kohe arstile ei tõtanud, aga eile alustas ka tema antibiootikumidega. Tundus lihtsalt, et haigus on tema organismi juba täiesti läbi kurnanud. Kõhn ja kondine ennegi, nägi ta meil nüüd välja nagu nälginud laps arengumaadest.
Vanaemal läks asi ninakoopapõletikuks ning ka tema palavik ei jäänud Liisa omale palju alla.
Õnneks oli vanaisal vahepeal võimalik tüdruk enda juurde võtta, et haige vanaema elu veidigi kergendada.

Täiendatud 2.3.2008
Meil Soomes haigestus järgmisena Oskar. Kerge palavik ja nohu - temaga me arstile minema ei hakanud, arvasin, et rinnapiimaga saab ta piisavalt kaitsekehi, et ise haigusega hakkama saada. Tegelikult olin isegi imestunud, et ta üldse haigeks jäi. Johan ja Liisa pääsesid imikueas tavaliselt puhta nahaga.
Minul tõusis järgmisena väike palavik, mis püsis paar päeva ning polnud erilist tahtmist voodist üles tõusta. Tundsin ka, et asi kõrvadega on kahtlane, aga arstile ei jooksnud. Kuna suurt valu ei olnud, uskusin, et läheb ise üle. Läks ka.
Kaarel pääses pikalt terve nahaga, magas eraldi toas ja pesi korralikult käsi. Siis aga haigestus temagi. Kergelt, nagu mina. Et ta aga ei mallanud pikali jääda, venis temal haigus kõige pikemaks, arenedes korralikuks bronhiidiks, kui isegi mitte kopsupõletikuks. Sest algul oli vaja korralikult vanas töökohas lõpetada. Siis kolida. Siis korraks üksi Eestis toitu ja asju toomas käia ja siis uues töökohas alustada. Ja autot remontida. Arstile pole ta igatahes jõudnud siiani. Ega ole võtnud aega, et ennast ravida. Kahtlustan, et lõpuks tuleb tal ikkagi veidikeseks aeg maha võtta, et korralikult haige olla.